Tere tulemast Theodor Pooli Muuseumisse, kunagise Ränna mõisa valitsejamajja!
Esimesed andmed Ränna mõisa kohta pärinevad 1382. aastast. Teadaolevalt kuulus see parun Alexander Heinrich Odert von Rennele. Ilmselt on tema nimest saanud ka mõisa hilisem nimi Rennenhof või suupärasemalt Rennemoise. Ränna mõis on läbi ajaloo kuulunud veel mitmele aadliperekonnale (von Bockid ja von Wulffid). Valduse nimeks on olnud ka Leilovi (Leilhof) karjamõis.
17. sajandil kandis küla nime Rennakuella, praegu Räni alevik. Räni rüütlimõis oli ammustel aegadel naabervalduseks. Kunagisest mõisanimest on järel ainult nimi bussipeatusel – kuid sealgi Ranna.
1919. aasta maareformi järgi jaotati mõisa viimase omaniku Marie-Christine Mathilde von Wulffi (ka Tähtvere mõisa omaniku) 422-hektari suurune maavaldus asundustaludeks ja säilinud valitsejamajast (ehitatud 1883) ja kõrvalhoonetest (Ränna mõisa peahoone hävis 1865. aastal tulekahjus) sai Pargi talu, mis oli Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil ümbruskonna suurim majapidamine. Talu omanik oli perekond Seene.
1949. aastal moodustati Ränna külas paiknevast 8 talust kolhoos Kalev (hiljem Lenini nimeline) mille keskuseks sai lühiajaliselt endine Pargi talu. 1960. aastatest kandis ümbrus Lemmatsi külanõukogu nime ja oli osaks Eesti Põllumajanduse Akadeemia Ülenurme Õppe- ja Katsemajandi Ropka osakonnast. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega tagastati ümbruskonna talud endistele omanikele või nende pärijatele.
Muuseumi rajaja Alvar Maidla esivanemad on siinmail tegutsenud 18. sajandi keskpaigast.
2025. aastast asub häärberis Pärnumaa Piistaoja talu omaniku Theodor Pooli muuseum.
Suur tänu kõigile, kelle abi ja toega on saanud muuseumi rajamine teoks!
Eriline tänu kuulub Theodor Pooli pojatütrele Sirje Poolile.
Abi ja jõuga aitasid Tõnu Kivisild, Jüri Vlassov, Vadim Vlassov, Ülle Maidla, Ove Maidla ja Jaak Seene.