Theodor Pool sündis 8. detsembril 1890 Pärnumaal Tori kihelkonnas Piistaoja talus Mart ja Julie Elise Pooli esimese lapsena. Isa Mart oli edumeelne talupidaja, kelle eeskujul kasvas ka Theodor tööka ja looduslähedase eluviisiga noormeheks. Piistaoja kujunes 20. sajandi alguses üheks Pärnumaa tugevamaks taluks ning andis aluse Theodori hilisemale tegevusele põllumajanduse edendajana.
Theodoril olid õed Helmi Cäcilie Pool (30.10.1893 - 20.07.1987 Tallinn) ja Herta Mariana Richter (21.01.1898 - 13/14(?).02.1945 Dresden).
Haridus
Theodor Pool alustas kooliteed koduõpetaja käe all ning jätkas Tori kihelkonnakoolis ja Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. 1909. aastal astus ta Riia Polütehnilisse Instituuti põllumajandust õppima. Õpingute jooksul praktiseeris Soome suurtaludes ja meiereides, kogudes laialdasi teadmisi loomakasvatusest ja põllutööst. Polütehnikumis õppides võttis ta osa maakarja uurimisest Saare- ja Pärnumaal. 1914. aastal kaitses diplomitöö cum laude sõnniku säilitamise teemal ja talle omistati õpetatud agronoomi kutse.
Theodor Pool valdas saksa-, vene-, inglise-, soome-, rootsi-, taani-, hollandi-, prantsuse- ja ladina keelt.
Th. Pool sõjaväes Petrogradis
Pärast kõrghariduse omandamist töötas Pool Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi asutatud Vahi Põllutöökoolis põllutöö- ja karjakasvatuskursuste juhatajana.
Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti Theodor Pool Vene tsaariarmeesse. Ta teenis loomapidamise ja sanitaarüksuste valdkonnas Petrogradis, Pihkvas ja Novgorodis. Sõja ajal tärkas temas sügavam huvi ühiskondliku tegevuse vastu ning ta alustas koostööd teiste Eesti haritlastest kaasteelistega.
Kokku teenis ta tsaariarmees kaks aastat ja kolm kuud.
Th. Pool (all paremal) põllutööministrina Ants Piibu valitsuses 1920
1918. aastal sai Theodor Poolist Pärnu Maakonnavalitsuse esimees. Samal aastal astus Eesti Tööerakonda.
1919. aastal valiti ta Asutavasse Kogusse ja temast sai Otto Strandmani valitsuse põllutöö- ja toitlusminister. Oli põllutööminister ka Jaan Tõnissoni, Ado Birgi ja Ants Piibu valitsustes. Aastatel 1920-1930 oli Pool I-IV Riigikogu liige.
Pooli eestvedamisel koostati 1919. aastal maaseadus, mille alusel riigistati mõisamaad ja jagati need talurahvale. See oli otsustav hetk Eesti maaelu kujunemisel ja Pooli üks suurimaid saavutusi hilisemate põllumajanduslike teenete seas.
Theodor Pool oli tegev erinevates valdkondades, olles juhtivkuju ning liige rohkem kui viiekümnes põllumajanduse ja ühiskonna arengut puudutavas seltsis. Ta oli Eesti Hollandi-Friisikarja Kasvatajate Seltsi, Eesti Niidu ja Karjamaa Arendamise Ühingu, AS Eesti Vosvoriidi, Eesti Seakasvatajate Seltsi ning mitme organisatsiooni rajaja ja juht.
1925. aastast pidas Theodor Pool Tori vallas Tani külas Piistaoja talu, kus andis suure panuse Eesti põllumajanduse moderniseerimisse. Tema juhtimisel kujunes Piistaojast teedrajav ja uuendusmeelne talu, mis sai tuntuks kui Eesti parim talu ning koduks parimale eesti mustakirju veise sugulavale.
Pool rakendas talutöös ratsionaliseerimisvõtteid ja otsis pidevalt võimalusi tööprotsesside tõhustamiseks. Ta oli innovaator mitmes valdkonnas:
Silohoidlate kasutuselevõtus ja silo valmistamise ning söötmise praktikas.
Kultuurkarjamaade rajamises.
Söödajuurviljade kasvatamisel kasutatavates tehnoloogiates.
Mitmehobuserakendite katsetamises.
Masinlüpsi ja elektrikarjuse esmakordsel kasutuselevõtmisel Eestis.
Piistaoja sai õppe- ja katsetaluks, mida külastasid põlluharijad ja teadlased nii Eestist kui teistest Euroopa riikidest. Pooli töö näitas, kuidas teaduspõhine lähenemine ja tehnoloogia kasutamine võivad muuta põllumajanduse tõhusamaks, jätkusuutlikumaks ja tulusamaks, et jõuda haljale oksale.
1927. aastal võitis Piistaoja talu Eesti parima talumajapidamise tiitli ja sai riigivanem Jaan Teemantilt auhinnaks Ferdi Sannamehe loodud "Külvaja" pronkskuju.
Raamat Karjakoplid, ilmunud 1940
Theodor Pool avaldas elu jooksul ligi 400 kirjutist – artikleid, brošüüre ja käsiraamatuid. Ta käsitles maareformi, põllumajanduse arendamist ja talupraktikaid, pakkudes rakenduslikke ja teaduslikke nõuandeid. Ta oli hinnatud kirjutaja, kes oskas keerulised teemad lihtsalt ja arusaadavalt lahti seletada.
1912. aastal (õpingute ajal Riia Polütehnilises Instituudis) ilmus Põllutöölehes Theodor Pooli esimene kirjatöö pealkirjaga Puhaslaut.
Kahekümne aasta jooksul (1921-1941) avaldas Th. Pool ajakirjades kokku 285 kirjutist, neist Agronoomias 55, Uus Talus 114, Loomakasvatajas (Uus Talu lisa aastast 1927) 44, Niit ja Karjamaas 19, Põllumajanduses 25, Väikepõllumehe Kirjavaras 8, muudes väljaannetes 20.
Th. Pool kirjutas ka ligikaudu 120 artiklit ajalehtedele, peamiselt Tööerakonna häälekandja Waba Maa veergudel.
Suur osa käsikirjadest jäi avaldamata.
Theodor, Ain, Ida ja Mall kodutalu trepil 1936
Theodor Pool abiellus 1. juunil 1925 Tallinnas Ida Tachvtiga, kes oli elukutselt õpetaja ja töötas Riigikogus stenografistina. Samal aastal sai temast Piistaoja talu perenaine.
Perre sündis kaks last – poeg Ain-Matt (1926–2012) ja tütar Mall-Rutt (1930–2021).
Th. Pooli NKVD toimik
1940. aastal, pärast võimuvahetust, pakuti Theodor Poolile võimalust põgeneda Rootsi. Ent koos abikaasaga otsustas ta jääda. „Kuhu ma jätan oma lehmad?“ oli tema lihtne ja kõnekas vastus. Pool uskus, et uue korra tingimustes lubatakse tal jääda oma tallu, kus ta saab jätkata teaduslikku ja praktilist tegevust ning anda oma panuse Eesti põllumajanduse arengusse. Seda usku toetas ka Piistaoja talu mõneti erandlik saatus – nii kõrgel tasemel majapidamist ei tükeldatud. Ka eliitveisekari jäi uusmaasaajatele jagamata, säilides tervikuna.
Theodor Pool küüditati 14. juunil 1941 koos ema, abikaasa, poja ja tütrega.
Nõukogude Liidu NKVD erikomisjon tegi 24. juunil 1942 otsuse: Kontrrevolutsioonilise tegevuse eest lasta Pool, Theodor Mardi p. maha ja konfiskeerida tema isiklik vara.
Theodor Pool lasti maha 25. augustil 1942 Sverdlovskis Sevurallagi vangilaagris. Tema viimane puhkepaik on teadmata.